Comment

Kontoris peab nalja ka saama, aga targalt


20 aastat tagasi kirjutati tööhüvedesse sisse oma lauaarvuti ning töölaud, riiklikud puhkusepäevad ning palk. 10 aastat tagasi lisati sellele köögis olev mikrolaineahi ning lendu alustasid avatud kontorid. Veel 5 aastat tagasi pakuti sülearvutit, tasuta teed ja kohvi. Täna ei maksa neid asju mainida, veel vähem, kusagile paberile hüveks kirja panna, sest kõik eelpool nimetatud on hügieenifaktor. Avatud kontor küll pilguga ümberdisainimise suunas. Millised hüved siis tegelikult täna töötajaid kõnetavad?

Ilmselt ei lükka keegi ümber hüpoteesi, et edukamates firmades töötavad õnnelikumad töötajad. Selleks korrelatsiooniks ei ole vaja muud, kui mõõta teatud aja vältel töötajate „õnneindeksit“ ning leida seos ettevõtte kasumi vahel. Olen enam kui kindel, et see on positiivne. Seda kinnitab ka maailmaturu pikaajaline hiid Gallup, kes aastaid tööõnne ning pühendumust uurides on jõudnud näiteks faktini, et õnnelikumad töötajad on 21% rohkem efektiivsemad ning loovad enam kasulikke tulemusi.

Kuidas siis neid töötajaid õigupoolest õnnelikuks teha? Loomulikult tuleb motivatsioon tööd teha igast inimesest enesest ning kui pakutavad väljakutsed ning ülesanded mokkamööda ei ole, siis tööõnnele kaasaaitamisest kontori väikeste hüvede abil me enam rääkida ei saa. Seega, tasuta lõunasöökidest abi ei ole, kui töötajal puudub töö mõtestatus ja suur pilt, ühtekuuluvustunne ning ootused talle tema töö suhtes on ebaselged. Loomulikult saame selles osas, ning see on ka HR ülesanne, palju kaasa aidata ning töötajaid ja ettevõtte kultuuri toetada.

Tuleme aga kontori juurde tagasi. Igal muutusel, mida keskkonnas ette võetakse, peab olema taust, faktid ning eesmärk, mida saavutada tahetakse. Siin on vaid mõned näited headest tavadest, mida Eesti pealt kokku korjanud olen. Lisa julgelt kommentaaridesse juurde, kogume hea praktika kokku.        

Töövahendid. 90% ettevõtetest on üle läinud sülearvutitele ja seda mitte ainult sellepärast, et need on kompaktsemad, võtavad vähem ruumi ning aega seadistamisele vms. Sülearvuti võimaldab olla oma töös paindlik ning ettevõtted, kes seda lubavad, on järjest enam turul hinnatud. Kodust, kohvikust, koosolekuruumist töötades, on inimene vaba otsustama ning tööd planeerima.

Puhkehetked. Eesti on üsna eesrindlikult kirjutanud tööaja sisse iga tunni aja tagant 5 minutit pausi. Tööandja, kes innustab töötajat pausi võtma ning loob selleks vajalikud tingimused, on töötaja silmis mainekam. Suurema kontori puhul saab rakendada „pausirada,“ märgistatud jalutusrada treppidel või kontori üldpinna peal. Võttes kaasa kolleegi, andes HR poolt kaasa paar head küsimust nt „mis on sinu suurim väljakutse sellel nädalal,“ saab sellest teha lisaks füüsilisele ka kasuliku vaimse talgu. „Pausiraja“ peal võib olla omakorda stoppmärke füüsiliste sirutuste jaoks, et vabastada lihased sundasendist. Olen näinud trenažööre, raamatukogu, helikindlaid puhkebokse, võrkkiikesid jpm.

Ergonoomiline mööbel. Üha enam pööratakse töökeskkonna puhul rõhku mööbli ergonoomilisusele. Püstitöötamise võimalus muutub populaarsemaks ning tööandjad on nõus sellesse investeerima. Väiksemate ettevõtete puhul olen näinud ka paari püstitöötamise lauda, mida töötaja vabalt kasutada saab. Mitmest punktist reguleeritav töötool on hügieenifaktor, kuid palju kasutatakse ka nt võimlemispalle. Ega asjata ei öelda, et „istumine on uus suitsetamine.“

Väikesed hüved köögis. Nii nagu köök on kodu süda, võib see saada kogunemispunktiks ka kontoris. Puuviljapäevi olen nüüd vast igal pool näinud.  Sidruni ja ingveri kausikesed gripihooajal on samuti paljude hoolivate ettevõtete köögilaual. Ühiskokkamised, lõunasöögid, hommikupeekon, koogireeded – kas võib öelda, et hea toit on tee töötaja südameni? Olen kindel, et õigel ajal õiges kohas võivad väikestest asjadest tekkida suured ideed ning uued teod. Tuleb ainult targalt enne läbi mõelda.

Üldine heaolu. Usun siiralt, et selleks, et olla efektiivne ja tulus töötaja, peab olema tasakaal ka teisel pool kontoriust. Meie Jaapani peakontoris anti selleks aastaks juhtidele eesmärk vähendada ületunde 75% võrra. Valideeritud analüüsi veel tehtud ei ole, kuid subjektiivselt on paranenud töötaja rahulolu ning vähenenud haigused. Maailma tervishoiuorganisatsioon on järgneva kümnendi suurimaks väljakutseks tituleerinud just vaimsed häired, mis üha enam kipuvad alguse saama tööpingetest. Vähemalt ühes Eesti suurettevõttes on töötajal iga kell kasutada psühholoogi abi – sellest võiks saada norm. Vähemalt üks Eesti suurettevõtte on juurutanud kultuuri, kus peale 8 tundi intensiivset tööd on okei panna pastakas lauale ning minna koju, trenni, sõpradega kohvile vms, unustada töö, et keskenduda kaalukausi teisele otsale – ning siis jälle hommikul väljapuhanuna taas alustada. Mõned ettevõtted lubavad tööajast kulutada üks tund nädalas trennile ning on ettevõttesse sisse toonud jooga, spordisaali, vms. Lisaks Endomondo väljakutsetele, toitumisalastele loengutele, olen kohanud ka nt helkurikampaaniaid, kus ettevõtte jagab välja helkureid ning kontrollib nende olemasolu, ikka ja jälle selleks, et töötaja ka järgmisel päeval naerataks.

Tõin välja hüved, mis just endale südamelähedased. Ettevõtteid on aga palju ning usun, et head tavad on mõeldud jagamiseks. Mis on just sulle silma jäänud?  

Add a comment

Email again: